- Avaleht
- Põhimõtted
- Meie tööd
- Suuremad Eramud ja Villad
- Väiksemad Eramud ja Villad
- Tüüpelamute projektid
- Korterelamud
- Arhitektuurivõistlused
- Soome Piikkiö uue kogudusehoone arhitektuurivõistluse Võidutöö, 2022
- Kutsutud konkurss äri- ja eluhoone projekteerimiseks Helsingis, 2020
- Kadrioru pargi oranžerii arhitektuurikonkurss, 2018
- Korterelamu ideekonkurs Soomes, 2016
- Kärdla keskväljaku arhitektuurivõistlus, 2015
- Itaalia kvartali Pieve di Cento ideekonkurs, 2012
- Lutheri kvartali arhitektuurivõistlus, 2009
- Valga-Valka külastuskeskuse ideelahendus, 2009
- Randvere Algkooli Konkursitöö, 2005
- Tabasalu Lasteaia Konkursi Võidutöö, 2004
- Pärnu kesklinna koolide võimla konkursitöö, 2003
- Restaureerimisprojektid
- Valmimisel projektid
- Hoone detailid, uksed ja aknad
- Tunnustused ja tänukirjad
- Kontakt
- Huvitavat lugemist
- Sõpruskond
- Tööpakkumine
Valga-Valka külastuskeskuse ideelahendus, 2009
Valga-Valka turistide külastuskeskuse eskiislahenduse väljatöötamisel on esmajoones lähtutud soovist kavandada külastuskeskuse kinnistule hoone, mis maksimaalselt harmoneeruks ümbritseva keskkonnaga, oleks selgelt äratuntav avaliku kasutusega ehitisena ja oleks väärikaks tervituseks nii Valgat kui Valkat külastavatele turistidele. Leiame, et hoone ei peaks oma lahendusega üritama kedagi shokeerida ega ümbritseva keskkonnaga kontrasti otsima.
Samuti oleme oluliseks pidanud plaanilahenduse vastavust külastuskeskuse vajadusetele ja tellija poolt esitatud ruumiprogrammile.
Kolmandana oleme lähtunud vajadusest minimeerida hoone ekspluatatsioonikulusid, ennekõike kulutusi küttele ja suvisel ajal jahutusele sedavõrd, et hoone vastaks nn passiivmaja standarditele.
Arhitektuurse lahenduse valiku selgitamisel peame siiski oluliseks märkida, et meie arvates on kõige olulisem luua elegantne ja soliidne avalik hoone, mille arhitektuurne lahendus ei sõltuks moevooludest ning sobitada hoone hästi linnakeskkonda. Kindlasti on madalad ekspluatatsioonikulud väga olulised, kuid me ei pea vajalikuks teadlikult rõhutada hoone välimuses passiivmaja tunnuseid.
Arvestades eelöeldut, on hoone tänavapoolne osa kelpkatusega kaetud kahekorruseline ehitusmaht, mille tähtsust ja väärikust tõstab esimesel korrusel peafassaadis asuv arkaad. Arkaadi vastas, hoone ees asub konkaavse vormiga väike tseremooniaväljak, mis on tänavast eraldatud kõnnitee ääres paikneva madala korrapärase heki ja vabakujulise madalakasvulise põõsastikuga. Arkaadi tagaseinal akende vahel ja otsaseinas võiks eksponeerida Valga-Valka külastaja jaoks kõige olulisemat esmast infot nt metalltahvlitel. Samuti avaneks arkaadi tagaseinas olevate akende kaudu kogu külastuskeskust läbiv vaade, mis jätkuks ida suunas läbi tagafassaadil olevate avade ka paisjärvele.
Hoone idapoolne, tänavalt varjatud osa on 1,5 korruseline ehitusmaht, milles paikneb külastuskeskuse saali põhimaht, mille lõpetab suur aknaava, kust avaneb vaade paisjärvele ning järve ja hoone vahele kavandatud rohealale.
Külastuskeskuse sissepääs paikneb hoone lääneküljel. Sissepääsule järgneb tuulekoda ja fuajee, millest pääseb esimese ehitusetapina välja ehitatavasse esimesel korrusel olevasse külastuskeskusesse. Külastuskeskuse saal on mõtteliselt jagatud kaheks, millest väiksem, tänavapoolne osa on ühe korruse kõrgune ja mida valgustavad läände, arkaadi alla avanevad aknad. Saali idapoolne, suurem osa on katuslaega kõrge ruum, mille pikiteljel asuvad avad pakuvad vaadet kirdesse Pedeli jõe paisjärvedele. Madalama ja kõrgema saaliosa piiril paikneb keskne ümmargune infolett kahe töökohaga. Saali põhjapoolne külgsein on ilma akendeta, lõunapoolses seinas on aknad ülaosas ja ruumi nurgas.
Saaliga liituvad lõunas töötajate puhkeruum ja kabinet(id) arendustöötajatele. Saali põhjaküljel paiknevad tualettruumid ja ladu.
Külastuskeskuse mööbli paiknemine oleks selline, et saali esimeses, tänavapoolses osas on infoleti ees pehmed istmed või madalad pingid ja akendevahelistel riiulitel ning letil kõige sagedamini vajaminevad infomaterjalid, kaardid jmt. Külastuskeskuse saali tagumises osas
oleksid sõltuvalt külastuskeskuse eripärast ja infomaterjalide hulgast muud tutvustavad trükised, raamatud, suveniirid jne. Suurema saaliosa põhjapooolsele seinale saaks projitseeerida nn ringvaadete tüüpi lühifilme, mille vaatajate toolid on saali tagaosas, kus on
oodata kõige väiksemat inimeste liikumist. Arvestades külastuskeskuse töötajate soovitust, on saali keskel olevad riiulid paigutatud infoleti juurest lähtuvalt peaaegu radiaalselt, tagades niiviisi hea ülevaate saalis toimuvast, piisavalt ekspositsioonipinda ja ühtlasi säilitades ka saali avaruse.
Külastuskeskuse suurema saali põhjapoolsel seinal riiulitest kõrgemal paikneb suuremõõduline Eesti kaart, lõunapoolsel seinal samas mõõtkavas Läti kaart. Teise ehitusetapina viimistletav ja kasutusele võetav kinosaal on ette nähtud hoone teisele korrusele. Trepikoda, fuajee ja tualettruumid on paigutatud selliselt, et nii esimese etapina ehitatavat külastuskeskust kui teisel korrusel paiknevat kinosaali ning mõlemat osa ühiselt teenindavaid tualettruume on võimalik kasutada nii üheaegselt kui ka teineteisest sõltumatult. Tehniline ruum ventilatsiooniseadmete jmt jaoks paikneb teisel korrusel tualettruumide ploki kohal.
Külastuskeskuse arhitektuurne lahendus peaks toetama võimalikult väikest energiakulu nii küttele kui jahutusele. Oleme püüdnud vältida liigsuuri aknaavasid, seda ka lõunapoolsel fassaadil. Läänepoolsel fassaadil olev arkaad peaks välistama liiga intensiivse päikesekiirguse
tungimise esimese korruse saali. Teise korruse aknad tänavapoolsel fassaadil on nii päikesekiirguse vähendamiseks kui kinosaali pimendamise hõlbustamiseks varustatud puidust ribiliste luukidega. Samuti on ribiliste aknaluukidega kaetud esimese korruse lõunakülje aknad. Selleks, et tagada hoone vastavus nn passiivmaja nõuetele, on hoone välispiirded tavalisest parema soojapidavusega.
Arvestades tellija sooviga minimeerida küttele tehtavaid kulutusi, oleme ette näinud võimaluse kasutada külastuskeskuse saali katuslae lõunapoolset katusetahku päikesekütte paneelide paigaldamiseks.
Külastuskeskus paikneb paralleelselt tänavaga krundi loodepoolses osas. Krundi ja sellega külgneva jõeäärse ala planeerimisel oleme lähtunud põhimõttest, kus nii keskkonna kui hoonestuse linnalikkuse tase langeb läänest ida suunas liikudes, muutub üha lihtsamaks, looduslikumaks ja kulmineerub III ehitusetapis krundi idaossa ja jõekaldale rajatavate käsitöökoja, paadikuuri ja paadisilla, püstkodade ning lõkkeplatsi jmt kergehitistega.