Üldpind 67m²
Maja kus elas ja töötas Amandus Adamson, eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.
Restaureerimisprojektiga on ette nähtud taastada hoone esialgne seisukord ja võtta hoone kasutusele A. Adamsoni elu ja tööd tutvustava muuseumina. Hoone välisgabariite ega plaanilahendust ei muudeta.
Restaureeritava suveateljeega ühel krundil paiknevad veel paekivist abihoone ja oletatavalt kunagise elumaja kelder selle peale viiva paekivist trepiga, mis kuuluvad samuti restaureerimisele – abihoone on plaan võtta kasutusele külaliskunstnike ateljeena ning kelder kui ladu ja näit. terrass.
Projekt käsitleb ka krundi territooriumi heakorrastamise ja haljastamise eskiislahendust – olemasolev kõrghaljastus ja muu looduslik keskkond säilitatakse osaliselt. Olemasolev lehis, mis väidetavalt on A. Adamsoni enda istutatud, on ette nähtud säilitada, istutatakse uusi viljapuid. Krundi piirdeaed ning krundisisene aed on ette nähtud puidust piirdeaiana, mille lahendus lähtub vanadelt fotodelt nähtavast kunagi hoovis kulgenud piirdeaiast.
-
-
Maja vaade Läänest
-
-
Maja peasissepääs
-
-
Maja vaade Lõunast
-
-
Maja vaade Kirdest
-
-
Maja vaade Loodest
-
-
Abihoone krundi loodeküljel
-
-
Konserveeritud kaev abihoonest Edelas
-
-
Peavärav vaadatuna Adamsoni tänavalt
-
-
Konserveeritud kaev abihoonest Edelas
Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum avati 12. Novembril 2010.
Ajaloost:
Adamsoni suveateljee ehitusaastateks on erinevates publikatsioonides pakutud 1892-1896. Aastakümnete jooksul on ateljee-majas elanud Adamsoni lähemad ja kaugemad sugulased, kes ka külastajaid ateljeetuppa lubasid.
Maja aastal ~1900
Viimase püsielanikuna elas suveateljees A. Adamsoni vanema tütre poja naine, kes aga 2002. a. hoonest tuberkuloosiravilasse koliti. Pärast seda on majal silma peal hoidnud majahoidja.
1940. aasta kevadel pandi Adamsoni Paldiski majja (hävinud elumajja) elama 30 madrust, kellede asemele aga õige pea tulid ohvitserid kuna kunstniku abikaasa oli komandandi juures käinud ja madruste sealviibimise vastu pretensiooni esitanud, tuues põhjuseks, et tegemist on Adamsoni majaga ja seal on kunstiväärtused. Üleval toas elasid lendurid, kes käisid öösiti Helsingit pommitamas.
Nõukogude ajal paiknes suveateljee kõrges katuslaega toas memoriaal. 1998. a. tagastati hoone kunstniku Rootsis elavale noorimale tütrele Maria Maddalena Carlsson’ile, kes 2005. a. kinkis suveateljee isa 150.-nda sünniaastapäeva puhul Eesti riigile, samal aastal saadi hoonele ka esimesed rahasummad ning ta konserveeriti.
2006. a. novembris käisid suveateljeed korrastamas Tallinna ja Helsingi kunstitudengid.
2009. a. sai Harjumaa Muuseumi filiaal Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum toetuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Paldiskis oleva Amandus Adamsonile kuulunud suveateljee restaureerimiseks ning avamiseks muuseumina.
* Tekst on võetud „Maja, kus elas ja töötas Amandus Adamson, muinsuskaitse eritingimused“; aprill 2007