MÄRGUSÕNA „KLASSIKA“
Kadrioru pargi oranžerii vaade Kirdest
1. ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Kadrioru pargi oranžerii arhitektuurne lahendus lähtub eelkõike soovist paigutada võistlustingimustega soovitud, kuid lähipiirkonna hoonetest mõnevõrra suurem ehitusmaht ümbritsevasse keskkonda võimalikult harmooniliselt, tekitamata seejuures uue ja vana vahel liigseid kontraste ei kavandatud hoonekompleksi ehitusmahtude suuruse ega arhitektuurikeele valiku tõttu. Linnaehituslikust põhjusest lähtuvalt on hoone peafassaadid ja külastajate sissepääsud orienteeritud nii kirdesse L.Koidula tn ja Luigetiigi suunas kui ka loodesse, Roheline aas tn ja L.Koidula tn vahel oleva rohelise skvääri suunas. Oranžerii harmoneerub Kastellaani maja hooneteansambli, lähedaloleva Miiamilla lastemuuseumi ja Kadrioru pargiga.
Uus hoonekompleks on jagatud erinevateks, omavahel ühendatud ehitusmahtudeks, milles asuvaid erinevate funktsioonidega ruume saab kasutada nii üheaegselt kui teineteisest sõltumatult.
Erinevate hooneosade teineteisega liitmisega on jäetud mulje, nagu oleks, ajaloolisele keskkonnale iseloomulikult, tegemist erinevatel ehitusetappidel loodud ning järk-järgult laienenud kompleksiga.
Loode suunast L.Koidula tn-t pidi lähenejaile on esimeseks märgiks oranžeriist hoone otsas paiknev lillekiosk, millega liitub ajaloolise oranžerii kivimüürile toetuv talveaed. Kivimüüris olev aken on olemasolev ava ning pakub talveaias viibijaile kitsast vaadet Luigetiigi suunas. Talveaiast lõuna suunas jääb väike väljak, mille kagupoolse külje moodustab oranžerii fuajee ning edelapoolse külje puitpostidele toetuv varikatus. Varikatuse all olevast alast võiks alguse saada Kadrioru turg. Ülejäänud (teisaldatavad või muudetava kujuga) müügiletid võiksid asuda talveaia ja varikatuse vahelisel miniväljakul. Turu funktsioon võiks laieneda ka trapetsikujulisele skväärile L.Koidula ja Roheline aas tänavate vahel.
Oranžerii fuajee on osaliselt avatud läbi kahe korruse ning on hoonesiseseks sõlmpunktiks nii loode- kui kirdesuunast sisenejatele. Töötajate sissepääs asub samuti L.Kodula tn ääres, külastajate sissepääsust kagu suunas.
Sõidukite jm tehnika ja teenindava transpordi sissepääs kinnistule on kavandatud tänasega samasse piirkonda. Tulenevalt kinnistu väiksusest, on garaažid tehnikale ja detailplaneeringuga nõutud parkimiskohad töötajaile ette nähtud esimesele ja keldrikorrusele. Sõltuvalt L.Koidula tänava rekonstrueerimisest ja uuendatavast puuderivist, on vajaduse korral võimalik rajada vähesel määral (külastajate) parkimiskohti ka tänava äärde.
Klaaskasvuhoone paikneb hoone edelapoolsel küljel. Kasvuhoone katus liitub hoone välisseinaga teise korruse akende kõrgusel, vähendades niiviisi hoone küttekulusid, võimaldades teise korruse koridorist, trepikojast ja esimese korruse töökojast siseakende kaudu vaadet kasvuhoonesse ning andes võimaluse teatud aastaajal kasutada kasvuhoone õhuruumi ventilatsiooniõhu eelsoojendamiseks. Transpordi sissepääs kasvuhoonesse on kavandatud hoone kagupoolsesse nurka.
Lao- ja töökojaruumid paiknevad hoone sisemuses, töötajate olme- ja riietusruumid keldrikorrusel. Samuti asuvad keldrikorrusel tehnoruumid, sh ruum L.Koidula tn äärest teisaldatavale alajaamale, täiendavad laoruumid vastavalt vajadusele ja garaaž sõidukitele. Kaldtee sissesõiduks keldrikorrusele paikneb kinnistu edelapoolse piiri ääres.
Kadrioru pargi töötajate kabinetid asuvad teisel korrusel tööruumide tsoonis vaatega L.Koidula tn suunas.
Üldsusele avatud ruumidest paiknevad teisel korrusel kirdepoolse vestibüüli kohal asuv ja pargi suunas orienteeritud raamatukogu ning teisel pool fuajeed paiknev õppeklass.
Kõikidesse esimese ja teise korruse ruumidesse on tagatud juurdepääs liikumispuuetega inimestele.
Hoonel on helehallis ja valges toonis puitvooder, valtsplekist katus ja krohvitud sokkel.
2. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS
Hoone põhimaht on kavandatud väikeplokkidest seinte ja betoonvahelagedega ning puitvoodriga konstruktsioonidega. Põhimahu katusekatteks on valtsplekk. Talveaed ühes lillekioskiga ning edelapoolne kasvuhoone on metallprofiilidest kandurite ning klaasseinte ja klaaskatusega.
3. VÕISTLUSTINGIMUSTEST KÕRVALEKALDUMINE
Võistlustingimustest ei ole olulisel määral kõrvale kaldutud. Suurim erinevus tingimuste ja võistlustöö vahel on asjaolu, et esimesel korrusel on vähendatud võistlustingimustega küsitud garaaži suurust. Selle esmaseks põhjuseks on soov kavandada hoone, mis oma mahuga ei mõjuks Kadrioru pargis liiga suure ega keskkonda mittearvestavana. Seetõttu on garaaž jagatud esimesel korrusel ja keldrikorrusel paiknevateks osadeks. Soovi korral võib vähendada keldrikorruse mahtu, nt jättes välja ehitamata idapoolse osa garaažist.
Võistlustingimustega soovitud kohvik ja fuajee on ehitusmahu vähendamiseks ühendatud üheks ruumiks. Kohviku köök paikneb fuajee/kohvikuruumi ja turu varikatuse vahel ning selle teenindava transpordi juurdepääs on ette nähtud hoone lõunapoolselt küljelt.
Võistlustöö teeb territooriumi otsatarbekama kasutamise huvides ettepaneku nihutada detailplaneeringuga määratud servituudiala L.Koidula tn 34 ja 36a vahelisele alale.
Võistlustöö lähtub eeldusest, et käsitletavast kinnistust loode pool asuv alajaam tuleb, ennekõike linnaehituslikest ja esteetilistest aspektidest tulenevalt, teisaldada. Sellele on ette nähtud koht kavandatud hoonekompleksi keldrikorrusele.
4. MUUD
Jalgrataste parkla on kavandatud L.Koidula tn äärde, loodepoolse peasissepääsu ja kagupoolse personali sissepääsu vahele.
Liikumispuuetega inimeste kaldtee L.Koidula tn-lt tulijaile asub kahe eelmainitud sissepääsu vahel. Liikumispuuetega inimeste pääs loodepoolsele väljakule toimub turu varikatuse kõrval oleva kaldtee kaudu. Tulenevalt maapinna langusest loode suunas, paiknevad hoone esimese korruse ruumid kahel kõrgusel ning on omavahel ühendatud panduse ja liftiga.