Uus elamupiirkond Harku vallas, 2020
Käsitletavas piirkonnas Harku vallas kehtestati 2018.a. detailplaneering, mis nägi mh ette kinnistu jagamise neljaks eraldiseisvaks elamumaa kinnistuks ning kvartalisisesteks transpordimaa ja kergliiklustee kinnistuteks. Detailplaneering määras ehitusõiguse nendele neljale kinnistule kokku 31 elamisüksusega 8 ühekorruselise eluhoone rajamiseks.
Pärast detailplaneeringu kehtestamist koostatud esialgne hoonestuse eskiislahendus, sh asendiplaaniline ja liikluse lahendus, haljastus jne ei vasta kaasaegsele ning keskkonnasõbralikule elukeskkonnale esitatavatele nõuetele ja ootustele.
Alljärgneva kirjelduse eesmärk on selgitada alternatiivse lahenduse eeliseid võrreldes kehtiva detailplaneeringuga ning kirjeldada koostatud arhitektuurset lahendust. Vastavalt viimasele on tänaseks algatatud uus detailplaneering.
Järgnev loetelu ei kajasta alternatiivse lahendusega kaasnevaid eelised tähtsusjärjekorras.
- Alternatiivne lahendus on inim- ja keskkonnasõbralikum, sest esialgsega sama ehitusmahu korral on alternatiivses lahenduses kavandatud kahekorruselise hoonestuse korral summaarne ehitusalune pind väiksem, mistõttu vabaneb hoonestuse alt märkimisväärse suurusega ühiskondliku kasutusega roheala, mis võimaldab pargi, mänguväljakute, ühiskasutuses külakeskuse jms rajamist. Oluliselt suureneb kõrghaljastuse rajamiseks sobiv ala.
- Alternatiivne lahendus on keskkonnasõbralikum, sest esialgsega sama ehitusmahu korral on alternatiivses lahenduses kahekorruselise blokeeritud hoonestuse puhul summaarse välispiirde suhe summaarsesse põrandapinda väiksem, mistõttu vähenevad hoonete ekspluatatsioonikulud.
- Hoonestuse paiknemine ühesuunalise liiklusega tänava ääres tähendab seda, et liikluskoormus kõikide hoonete ees on ühtlane.
- Krundisiseste tupiktänavate ja parklate asendamine kvartalisisese ringteega suurendab igapäevast liiklusturvalisust – autod liiguvad vaid ühes suunas ning jalgteed ja mängualad on sõiduteest eraldatud parkimisrajaga. Päästeteenistuse ning kiirabi juurdesõit on igale majale võimalik kahest suunast. Lumetõrje probleemi on lihtsam lahendada – cul de sac’ides ei oleks ruumi lume ladustamiseks.
- Paraneb jalgsi liikuja ühendus territooriumi eri osade vahel.
- Suureneb kvartali elanike sotsiaalne sidusus – kõikide elamute välisuksed ning peafassaadid on suunatud keskse roheala ning seeläbi üksteise suunas. Oluliselt paraneb nii soovitud kui nn spontaanse naabrivalve võimekus.
- Kvartalisse sissesõidu nihutamisega territooriumi kirdepoolsesse nurka avaneb elanikele ja külalistele esmalt üle keskse roheala vaade territooriumi lõunaküljel asuvale vanale sepikojale. Selle restaureerimine ning külakeskuseks vmt kujundamine suurendab märkimisväärselt elanike sidusust paiga ajalooga ning vähendab uusasumites sagedase anonüümsuse tunde tekkimist. Juurdepääs sepikoja hoonele paraneb kogu territooriumilt ning piirkonnas oluline maamärk saab olema kvartali kõikide elanikega tihedamalt seotud.
- Kahekorruseline ning suuremalt jaolt blokeeritud hoonestus, st katkestamatu tänavafront, suurendab keskkonna linlikku iseloomu ning vähendab madaltiheda hajaasustusega kaasnevat perifeerset õhkkonda. Nii hoonete paiknemise kui mahulise lahenduse puhul on teadlikult valitud lähenemine, mis vähendaks pendelrände vajadust Tallinna ning rõhutaks asukoha potentsiaali kujunemaks üheks Vääna küla edaspidiseks keskuseks.
Keskse roheala ümber paigutatud 31 elamisühikut (30 korterit ja 1 eraldiseisev elamu) on grupeeritud kuueks kahe maapealse korrusega hooneks.
Hoone 1 koosneb kummaski otsas kahest kahel korrusel paiknevast korterist, mille vahel on hooneosa, kus esimese korruse garaažide kohal kahel pool keskset trepikoda paikneb teisel korrusel kaks korterit. Kõik korterid on omavahel blokeeritud ning omavad (välja arvatud otsmised) eluruumidest vaadet vaid hoone ette ühisele rohealale ja hoone taha privaatsemale haljasalale. Hoone peafassaad on väikese kumerusega.
Hoone 2 on eelmisega analoogne, kuid on kogu territooriumi kõige pikema, keskse roheala suunas nõgusa fassaadiga hoone, koosnedes kokku 10 korterist.
Hoone 3 on eelmisetega sarnase plaanilahendusega kuue korteriga hoone.
Hoone 4 on territooriumi ainus eraldiseisev elamu.
Hooned 5 ja 6 on piirkonna väikseimad mitmekorterilised elamud koosnedes kumbki neljast korterist.
Eskiisprojekti koostamisel on lähtutud soovist luua üks arhitektuurne tervik, mis arvestaks maksimaalselt kinnisvaraturu olukorra, kinnistu asukoha, kasvupotentsiaali ja loodusliku eripäraga, detailplaneeringuga määratava ehitusõiguse jm nõuetega ning väärtustaks looduskaunist kohta parimal viisil. Hooned on viilkatusega, põhiliselt krohvitud fassaadidega. Varjualused, rõdud, verandad jmt on puitkonstruktsioonis. Kogu hoonekompleksi värvilahendus on soojades ja pastelsetes toonides. Katusekatteks on katusekivi või plekk. Arvestades elamisüksuste arvu ja hoonestuse ulatust, on põhiliste fassaadi- ja kujunduselementide puhul kasutatud 2-3 erinevat tüüpi varikatuse konstruktsiooni, välisust, verandat jne. Neid varieerides ja grupeerides on siiski võimalik saavutada arhitektuurne tervik, mis väldib liigseid kordusi mõjumata samal ajal rahutult.
Hoonete plaanilahendused on kompaktsed, kuid pakuvad võimalust varieerida mõnede ruumide orienteeritust (köögid tänava suunas või tagaaia suunas), rajada soovi korral mõne abiruumi asemele saun või (otsmiste korterite puhul) rajada elutoast väljapääs verandale või kaetud terrassile.